Kuidas olla täiskasvanuhariduses loominguline?
AdELe projekti lõpptähtajaks oli 2020 kevadsuvine aeg ning HKHK pidi partnereid vastu võtma mais, kus meie poolt pakutavale IT-teemale oleksime saanud seda lõimida ka õuesõppega. Aga sedasi see maailm enam ette ei näinud ning ka AdELe projekt pidi hakkama ümberkorraldusi tegema. Esialgu panime projekti lootusrikkalt pausile, kuid sügisel saime aru, et tööga tuleb nii ehk nii edasi minna. Väikeste ümberkorralduste ja endiselt optimistliku meelega tõstsime IT teema veebi, et kevadel siis enne projekti lõppemist viimase kohtumisena Kreekas päriselt kokku saada.
Meie teemaks oligi projekti kirjutamisest alates täiskasvanuid õpetavate õpetajate digioskuste arendamine, sest teame, et HKHK õpetajad on selles teemas tugevad ja digioskusi on järjepidevalt arendatud pikki aastaid. Nüüd pidime need oskused käiku laskma ka rahvusvahelise projekti päevakava kokku pannes, mis oli meile selles valdkonnas täiesti uus ja tundmatu maa. Programmi avamiseks kliki pildile :)
Kuna kevadest alates oli õppetöö suuremal või vähemal määral igas euroopa riigis veebi kolitud, tundus sellealaste teadmiste jagamine rahvusvahelisel pinnal hea ideena. Seetõttu korraldasimegi oma päevad nii, et jagasime päris praktilisi kogemusi - kuidas hakkama saadi? mida veebis õpetamiseks kasutati? milline oli ettevalmistus, kust alustada tuli? kuidas on õpetajate IT tase tõusnud? kas valmisolek selliseks õppetööks on pigem olemas või näitab väsimuse märke?
Esimesel päeval toimunud online ümarlauas said kõik partnerid sõna ja võimaluse oma kogemusi jagada. Iga riik tõi välja nii raskemaid aspekte kui ka positiivseid noote. Itaalia õpetajad polnud nii palju varem digiõppega kokku puutunud, seepärast oli neil päris keeruline uue olukorraga harjuda. Hollandis, kus on täiskasvanuõppes väga palju erineva toimetulekutasemega täiskasvanuid oli probleemiks peres olevate digivahendite arv, sest sageli vajasid koolitööks ühte ja sama arvutit nii lapsed kui vanemad. Ka Kreeka õpetajad tõid sama probleemi välja, samuti mainite ka veebimaterjalide autoriõiguseid ja õpetajate väheseid digioskusi. Tundus, et kõigis riikides oli päris palju sarnast - kuidas hoida õpilaste tähelepanu veebis, kuidas motiveerida ja millisel viisil tagasisidet anda ja hindamist läbi viia.
Esimesel päeval toimunud online ümarlauas said kõik partnerid sõna ja võimaluse oma kogemusi jagada. Iga riik tõi välja nii raskemaid aspekte kui ka positiivseid noote. Itaalia õpetajad polnud nii palju varem digiõppega kokku puutunud, seepärast oli neil päris keeruline uue olukorraga harjuda. Hollandis, kus on täiskasvanuõppes väga palju erineva toimetulekutasemega täiskasvanuid oli probleemiks peres olevate digivahendite arv, sest sageli vajasid koolitööks ühte ja sama arvutit nii lapsed kui vanemad. Ka Kreeka õpetajad tõid sama probleemi välja, samuti mainite ka veebimaterjalide autoriõiguseid ja õpetajate väheseid digioskusi. Tundus, et kõigis riikides oli päris palju sarnast - kuidas hoida õpilaste tähelepanu veebis, kuidas motiveerida ja millisel viisil tagasisidet anda ja hindamist läbi viia.
Teisel päeval toimus meie esimene veebiseminar, kus osalejaid oli korraga veebis üle 30, sest selle päeva teemaks oli loovus - "How to be Creative in Adult Education?". Iga partner sai endale ühe tunni, et oma kolleegidele eelnevalt kokkulepitud digivahendit või õppekeskkonda tutvustada. Positiivseks aspektiks sellise seminari juures on võimalus osaleda just selles blokis, mis tundub sulle huvitav. Seetõttu leppisimegi eelnevalt kokku, et lisaks projektitiimidele kutsume osalema võimalikult palju õpetajaid igast partnerkoolist. Kuna päevakavast sai täpse info, mis ajal mis õppekeskkonda tutvustatakse, siis õpetajad said valida ja liituda kuulama just endale huvipakkuvat osa. Kõik tutvustatud õpikeskkonnad ning nendele lisaks ka paljud teised eri riikide õpetajate poolt kasutatud veebivahendid kogusime ka kokku ning lisasime AdELe Toolbox'i meie veebilehel.
AdELe online õpikeskkonnad
Kliki pildile, et avada see veebis
Kolmandal päeval võtsime siis õpitud oskused kasutusele ning koostasime ise õppematerjale. Aluseks võtsime HARNO poolt algatatud Digiterade mõtte ning koostasime ka AdELe digiterade Padleti (DigiGrains).
Vastuvõtjatena tahtsime olla head võõrustajad ja näidata meie tegemisi nii seest kui väljast. Seetõttu palusime rääkima meie õpetajad Liis Rüü ja Margit Ojaotsa, kellel mõlemal oli põnevaid digiõppe kogemusi jagada. Liis rääkis ka E-Koolikoti ülesannete võistlusest, kus ta ise osales ja auhinnalisele kohale tuli. Margit näitas, et ka matemaatikat saab edukalt veebis õpetada ning olemas on nii veebikeskkonnad kui õpetajate kogukonnad, kust ideid ammutada saab.
Tahtsime kindlasti näidata ka kuidas meie täiskasvanud õppijad hakkama saavad. Seetõttu kutsusime veebi külaliseks ka meie Loodusgiidi eriala lõpetanu Kaja Aaliste, kes andis põhjaliku ülevaate, kuidas Haapsalu loodusfestival pidi 2020 kevadel lühikese ajaga veebi kolima. Kaja tutvustas võimalusi, kuidas ka interneti vahendusel saab loodusega lähedasemaks saada ning mil viisil oma igapäevaseid jalutuskäike rikastada. Ka meie partneritel oli põnev kuulata, et festivali teemade hulgas olid näiteks kevadine taimede korjamine ja nendest söögi valmistamine, taimepiltide tegemine või hoopis muinasjuttude lugemine.
Vastuvõtjatena tahtsime olla head võõrustajad ja näidata meie tegemisi nii seest kui väljast. Seetõttu palusime rääkima meie õpetajad Liis Rüü ja Margit Ojaotsa, kellel mõlemal oli põnevaid digiõppe kogemusi jagada. Liis rääkis ka E-Koolikoti ülesannete võistlusest, kus ta ise osales ja auhinnalisele kohale tuli. Margit näitas, et ka matemaatikat saab edukalt veebis õpetada ning olemas on nii veebikeskkonnad kui õpetajate kogukonnad, kust ideid ammutada saab.
Tahtsime kindlasti näidata ka kuidas meie täiskasvanud õppijad hakkama saavad. Seetõttu kutsusime veebi külaliseks ka meie Loodusgiidi eriala lõpetanu Kaja Aaliste, kes andis põhjaliku ülevaate, kuidas Haapsalu loodusfestival pidi 2020 kevadel lühikese ajaga veebi kolima. Kaja tutvustas võimalusi, kuidas ka interneti vahendusel saab loodusega lähedasemaks saada ning mil viisil oma igapäevaseid jalutuskäike rikastada. Ka meie partneritel oli põnev kuulata, et festivali teemade hulgas olid näiteks kevadine taimede korjamine ja nendest söögi valmistamine, taimepiltide tegemine või hoopis muinasjuttude lugemine.
Veebis kohtumistel on oma head ja vead. Hea on see, et aega kulub vähem, sest ei pea kuskile sõitma. Halb on see, et ei saa kätte seda õiget tunnet, sest ei saa ise kohale minna ja käega katsuda. Sama tunnet tunnevad ilmselt ka meie õpilased, kes õpetajat ainult veebis kohtavad. Seetõttu olid väga mõteterohked meie hollandi partnerite workshopid, kuidas õpilasi kaasa haarata ning hoida üleval positiivset meeleolu, mis annab ka õpilasele motivatsiooni ja soovi õpingutes osaleda. Selles valdkonnas on veel õppida nii mõndagi.
Veebis õppimise võimalikkusest palusime ka rääkima Haapsalu kolledži koolitus- ja arendusspetsialisti Tiina Alasoo. Kolledži õpilaste tagasisidest võib välja tuua järgmist:
Veebis õppimise võimalikkusest palusime ka rääkima Haapsalu kolledži koolitus- ja arendusspetsialisti Tiina Alasoo. Kolledži õpilaste tagasisidest võib välja tuua järgmist:
Distantsõppe plussid ja miinused Haapsalu kolledži näitel
Plussid:
- Loengutesse saab kaasata lihtsamini eri aastate ja erialade õpilasi (teise aasta tudengitele mõeldud kursust saavad kuulata ka esimese aasta tudengid).
- Õpilastel ja õppejõududel on lihtsam oma aega planeerida.
- Jäävad ära pikad sõidud Haapsalusse (meie õpilased tulevad kokku üle Eesti).
- Õpilased on paremad enesejuhtijad ning tunnevad enam vastutust oma õpitulemuste eest.
- Võimalus salvestisi vaadata – eriti oluline on see IT-tudengitele, kes võiksid tunnis jääda mõnes keerulisemas kohas maha, aga nüüd saavad seda kas või 4–5 korda järjest uuesti vaadata ja selle endale selgeks teha.
- Tekivad asendustoimingud, mis segavad õppetööle keskendumist.
- Õppetöös on lihtsam maha jääda.
- Lapsed/pere segavad õppetöös osalemist või sellele keskendumist.
- Puudub ülioluline üks ühele kontakt õppija ja õpetaja vahel.
- Ülimalt keeruline on saada tööle eri grupidünaamikaid.
- Õpilased on mitu korda passiivsemad kui klassiruumis.
Eks siin jätkub mõttetööd kauemakski kui mõnepäevane projektikohtumine, kuid see ongi ju rahvusvaheliste koostööprojektide üks kasutegur, et kogemused ja mõtted jäävad sinu sisse veel kauaks ajaks, et ükskord sobival hetkel välja tulla ja väikesi muutusi ellu kutsuma hakata.
Ka Õpetajatelehest saab lugeda täiskasvanuhariduse projekti "Adult Education - It's Never too Late to Learn" veebi kolimise kogemusest ning HKHK distantsõppe korraldamisest.
Ka Õpetajatelehest saab lugeda täiskasvanuhariduse projekti "Adult Education - It's Never too Late to Learn" veebi kolimise kogemusest ning HKHK distantsõppe korraldamisest.
