Käes on reede, meie viimane tööpäev Rijekas, Dante keeltekoolis. Tänaseks lektoriks oli Andrej ja Maja meile kutsunud müügispetsialisti Bisera Karanovici, kes õpetab PAR ülikoolis erinevaid majandusaineid. Energiast pakatav Bisera ei lasknud meil nädalaga kogunenud väsimust sugugi tundma hakata, sest pani meid kohe praktilisi ülesandeid läbi tegema. Esimese ülesandena pidime välja valima ennast iseloomustava moto ja see oli tegelikult päris keeruline. Näiteks Aile valis LG moto, milleks on Life is good, Enna lemmik on Apple tunnuslause Think different, Tiia oma Good things take time, mida on öelnud Robin Sharma ning Ingritit kõnetas Nike’i slogan Just do it!

​Meie tiimile sümpatiseerisid Bisera digiülesanded ning mõttes meenutasime meie kallist haridustehnoloogi Airit, nii kodune tunne oli. Läbi erinevate sõnapilvede kirjeldasime müügiinimese ja koolitaja isikuomadusi, erinevusi ning arutlesime teemal, kas ja kui palju sarnaneb õpetaja müügispetsialistiga. Ingritile jäi kõlama mõte - kuna meil on stereotüübid, kus arvame, et müügimees läheb üle laipade, jättes kõrvale olulised väärtused, aga õpilaste õpetamine on midagi püha ja väärtuslikku, siis on meil keeruline nende kahe vahel sarnasusi leida. Õppisime siit, et me peame end ka õpetajana panema õpilase kingadesse, et mõista teda ja tema vajadusi.

Meie viljakas töönädal sai viimaks pärjatud tunnistustega. Aitäh Andrej ja Maja suurepäraselt korraldatud koolituspäevade, huvitavate esinejate ja imetoreda väljasõidu eest! Tunneme ennast tüki maad targemana!

Õhtu lõppedes otsisime empaatia ivasid Kings Bari hämaras valguses õhtusöögi menüüd uurides. Tulime järeldusele,et menüü olid vägagi empaatiline ning suutis meid peibutada kanatiibade, ribide, falafeli ja hot chocolate'ga. 

Täna algas meil hommik väga vara. Äratuskell helises juba kell 6 hommikul. Enna ja Ingrit tõttasid turule, et osta sealt kaasa head ja paremat, millest hommikusöök välja võluda. Koju toodi värskeid tomateid, viinamarju, talumune ja hõrgutavat kohalikku juustupirukat. Köögis toimus ka hommikusöögi meistriklass, kus peakokk Tiia valmistas omletti Rijeka moodi ning kohvi a la AdELe, mille ta Eestist kaasa võttis. Kõhud täis, suundusime kohtumispaika, sest täna ei oodanud meid ees tavaline projektipäev, vaid õppekäik Pula linna avatud ülikooli Diopter. Seal võttis meid vastu Marlena, kes tegi meile põhjaliku ringkäigu Pula linnas ning tutvustas avatud ülikooli projekte ja tegemisi. Linnatuurilt suundusime Dante koolile nime andnud väljakule, kus Alighieri nimelises restoranis üheskoos lõunatasime ja kogemusi jagasime. Pula on kirev linn, kus kohtuvad nii kreeka kui itaalia kultuur. 

​Pärastlõunal sõitsime linna nimega Rovinj, mis on kuulus oma imeliste vaadete ja jahisadama poolest. Tegemist on väga itaaliapärase linnaga, kus on igal sammul tunda selle hõngu. Ilus meri kohtus kaljudega ning meie hollandlasest sõber Alex kohtus veega. Küsides, kuidas vesi oli, vastas ta, et kindlasti soojem, kui Hollandis. Pärast 14000 sammu istusime maha ühte armsasse mereäärsesse kohvikusse, kust avanes meile imeline päikeseloojang.

Enna avastas uue sihtrühma turismi madalhooajaks Rovinj'i linna eeskujul. Suviste turistide asemel olid linna vallutanud sügisesed kassid.

Kolmas tööpäev esitas meile kohe hommikul väljakutse, kas marketing on üldse kuninganna ja loodav sisu kuningas, nagu eilsel pikal ja põhjalikul koolituspäeval Siniša Necko rääkis. Et seda välja uurida, pidime kõigepealt sünnipäevade järgi end rivvi seadma, mis tuli Tiial väga hästi välja, sest seda on ta Merekoolis palju harjunud… Rivi seatud, asusime rahvusvaheliste gruppidena asju praktiliselt läbi tegema. Terve päeva kestnud workshopi käigus lahendasime mitmeid veebiturundusega seotud ülesandeid: Google Adsis võtmesõnade kaardistamine, nende baasil erinevatele sihtgruppidele suunatud artiklitele pealkirjade mõtlemine ning Facebooki postituste loomine, mis kajastas kõiki eelnevatel päevadel teoorias õpitut.
​Ruulis naiste võim, kus Eesti, Hollandi ja Itaalia naiste vinge koostöö tulemusena valmis äge kampaania Dante keeltekooli inglise keele kursustele.

​Oli haruldane õhtupoolik, täna ei sadanudki vihma, vaid paistis imeilus päike ning me saime nautida kaunist vaadet Rijeka linnale ja jalutada pikalt muulil ahmides sisse Aadria mere hõngu ning olles lummatud päikeseloojangus kalalaevadest.

Hommik algas jalutuskäiguga turule, mis asus täiesti meie kodutänavas. Ostsime hommikulauale värskeid viinamarju, mandariine, ploome, tomatit ja salatit ning juustuga täidetud pirukat.  
Hommikusöögi järel jalutasime ümber nurga Dante keeltekooli ja alustasime kohaliku guru juhendamisel marketingi õpinguid.  Koolitajaks oli Siniša Necko, kes suure venna Google'i  väitel on tunnustatud turundusspetsialist Horvaatias. Praktilise tööna vaatasime üle kõikide projektipartnerite kodulehed ning saime tagasisidet, mida võiks muuta, et see veel rohkem õpilasi kõnetaks ning nad olulise info lihtsamalt üles leiaks.

Õhtupoolikul tegime taas linnas ringkäigu, külastasime kohaliku disaini poodidesse, einestasime vastuvõtjate poolt soovitatud Tapas baaris ning astusime sisse ooperiteatrisse. Püüdsime saada pileteid ooperisse, kuid ükski pakutud päev meile kahjuks ei sobinud. Nii väga soovisime näha kuulsat ooperisaali ning Enna ei jätnud seda ka küsimata. Just oli algamas etendus ning uksed olid valla. Meil lubati lahkesti ringi vaadata ja saime mõned pildid teha. Oli tõesti kaunis ja suurejooneline, laes Gustav Klimti ja tema venna nooruses tehtud maalid.

Uut päeva alustasime kohalike  hommikusöögi võimaluste kaardistamisega. Seejärel ootasid Dante kooli õpetajad meid icebreakingu mängudele. Pärast kiiret sõbrunemist asusime täiskasvanuõppe marketingi pähklit purema. Alustasime yes/no mänguga, et osaliste tööjaotusest, suhtumisest ja huvidest seoses turundusega ülevaadet saada.
Kohvipausi ajal selgus, et Dante kooli direktor Andrej väärib ülemjaamaülema tiitlit, sest isegi meie pikad jaamaülemad Tiia ja Ingrit pidid talle alt üles vaatama!
Päevakava järgmises osas pühendusime rühmatööle. Traditsioonilist Power Pointi ei avatudki. Vastuvõtjad olid püüdnud leida uudseid lahendusi kodutöö esitlemiseks. Tutvustasime oma marketingi tegevusi  ja kuulasime teiste kogemusi. Saime nii mõnegi põneva uue mõtte, mida katsetada.

Asusime juba kell 4 hommikul Tallinna poole teele. Ees ootas lennureis Viini ja edasi Zagrebisse. Viini lennujaamas viisime end kurssi kohaliku toidukultuuriga ja tegime ettevalmistusi algavaks koostööprojektiks. Zagrebist jätkasime väikse bussiga teekonda Rijekasse, saatjaks mägede hämarad varjud ja vihmapilved.
Möödus neliteist tundi ja jõudsime sihtkohta, kus vihmas ootas meie korteri perenaine kodu võtmetega.
Pärast kiiret majutumist asusime ümbrust avastama. Tühja kõhtu leevendasime lähimas kalarestoranis, kus kohtusime kahe imeliselt maitsva parimas eas kohaliku meresaagiga.
Kohe reisi alguses selgus, et meid hakkab saatma eesti filmiklassika. Juba lennukis koksasid pikemad piigad oma kukla ära. Mis teha, kui ikka jaamaülema kasvu oled! (tsiteerides Oskar Lutsu). Kui on olemas jaamaülemad, siis on olemas ka jaamaülema abid. Viimased tiitlid said siis endale Aile ja Enna.