|
14/5/2019 0 Comments Teine päevPärast eelmise õhtu külluslikku söömaaega selgus, et meie seltskonnas oli tekkinud paar tervisespordihuvilist (Toomas ja Marju) ... uups, tegelikult ikkagi Ingrit ja Aile, kes juba varahommikul kella seitsme paiku tegid jalutuskäigu kohaliku järve äärde. Edasi startisime üheskoos For.Ma maapiirkonna filiaali - Bigattera osakonda, kus õpetatakse erivajadusega õppijaid. Hommikupoolikul tutvustasid kõik partnerid oma organisatsiooni õppekavade koostamise rutiini, kus võis näha nii erinevusi kui sarnasusi. Eriti jäi meelde hollandlaste töö pagulaste koolitamisel, kus õpetatakse järjekindlalt ja väljatöötaud metoodika alusel inimesi õppima, ühiskonnas osalema ja tööturule astuma. See töö on väga viljakandev ja andnud juba mõõdetavaid tulemusi. Edasi läks asi praktiliseks, sest AdELE projekti on kavandatud ka praktilised töötoad, kus osalejad saavad ise käe valgeks teha. Meid jagati kahte gruppi, kellest üks kaasaarvatud meie Marju, suundusid kööki ning tegelesid leivataigna valmistamisega. Teine grupp võis jääda õue ning kasvuhoones istustustööd teha. Istutasime peterselle ja mitte vähe! Selle eest tänavad itaallased meid veel terve talve. Meie jaoks oli suurimaks üllatuseks potis ette kasvatatud porgandipoisid. Erivajadustega õppijad kasvatavad ise oma köögilauale kõik maitsetaimed ja köögiviljad ning seda saime meie ka lõunalauas kogeda. Aga pärast erivajadustega ôppijate poolt tehtud maitsvat lôunasööki saime me päris lähedalt nina sisse pista ehtsasse itaalia moetööstusesse. LUBIAM on perefirma, mis on tegutsenud juba 1911. aastast ning praeguseks on firma eesotsas juba neljas põlvkond. Kuna tegemist on perefirmaga, siis peetakse oluliseks pereväärtusi nagu näiteks lastehoid, ühised üritused, koolitused ja sotsiaalsed hüved oma töötajatele. Saime päris hea ettekujutuse, kuidas valmivad kvaliteetsed ülikonnad ning väikseid moevihjeid ka 2020 suviseks meestemoeks.
0 Comments
Leave a Reply. |
Külastasime juuksurite, iluteenindajate ja kokkade tunde ning nautisime ka kokaõpilaste valmistatud suupistelauda. Itaalias alustatakse kutseõppega juba 14 aastaselt ning meie silmis tundusid osad teenindajad päris lapseohtu.
Pärast lõunapausi kuulasime sisukaid ettekandeid töötukassa meetmetest ja riiklikest eriprojektidest asüülitaotlejate ja pagulaste elu kergendamiseks.
Kui töö esimeseks päevaks tehtud sai viisid kohalikud vastuvõtjad meid kultuurituurile. Esmalt külastasime Palazio Te'd, mis osutus kauniks 16-sajandi paleeks, rajatud armastusest. Meie giid rääkis meile põnevatest seostest palee seinu katvatelt freskodelt, kus leida võis erinevaid sümboleid antiikrooma aegsest hedonistlikust elunautimisest.
Linnaekskursioon jätkus Mantova vanalinnas ajalooliste kirikutega tutvudes. Ilm oli väga ootuspärane, sest juba Hollandis kimbutas AdELe seltskonda sajud ja tormituuled ning paraku ei saanud me jahedast vihmasest ilmast mööda ka Itaalias.
AdELe tervitusõhtusöök oli itaallaslikult külluslik ning saime tutvust teha nii polenta, mereandide, spagettide, ravioolide ja juustuvalikuga. Eelroogadele eelnes rikkalik buffeevalik, mis oli mõeldud isutekitamiseks. Tavaolukorras oleks sellest piisanud terveks õhtusöögiks. Ning ei saa salata, laualt ei puudunud ka kohalik Lombardia piirkonna vein.
Reisipäev
|
Search by typing & pressing enter
