AdELe ITAALIAS
23/5/2019 0 Comments Viies päev Nagu linnutiivul oli nädal AdELe projektiseltskonnas mööda lennanud ja oligi käes meie viimane ühine päev. Kogunesime jällegi koolimajja, et jalutada läbi armasate Mantova päiksepaisteliste tänavate viimasesse plaanitud sihtkohta - Mantova naiste tugikeskusesse (The Association of Life Aid Center (CAV)). Keskusesse on oodatud ainult naised, sellised, kes on mingil põhjusel hätta sattunud - näiteks lapsootel üksikemad või koduvägivalla käes kannatajad või hoopiski noored emad, kellel napib beebiriideid või hoopis teadmisi, kuidas paremini elus toime tulla. Keskus kooraldab nii kursusi kui pakub lihtsalt mõnusat kohta, kuhu tulla ja teiste omasugustega suhelda. Keskust juhib proua, kes pidavat olema Mantova rikkaim naine, sest tema abikaasale kuulub LUBIAM'i meesteriiete vabrik. Teda abistavad mitmed teised erinevatelt elualadelt pensionile jäänud naisterahvad, kes soovivad ennast rakendada ja oma teadmisi edasi anda. Kogu õhkkond selles keskuses lausa õhkas positiivsust ning rõõm meie kui rahvusvahelise seltskonnaga kohtumise üle oli silmnähtav. Ja oligi aeg minna tagasi kooli ja AdELe projeki Itaalia kohtumisele punkt panna. Itaallased andsid Hollandist kaasa saadud rändlipud teatepulgana üle järmistele ehk siis Horvaatia tiimile. Horvaatia tiim tegi pisikese isuäratuse ning tutvusta oma linna, mis peagi ka Euroopa kultuuripealinnaks saab ning kuhu kogu AdELe seltskond siis novembri kuus väga oodatud on. Ja Rijekas, täiskasvanute koolituskeskus Dante juhtimisel räägime juba järgmisest teemast, milleks on kursuste marketing, müük ja sihtgrupini jõudmine. Ja nüüd algas meie vaba aeg ja kultuuriprogramm ning suundusime otseteed raudteejaama, et sõita Veronasse ja ära näha see kaunis linnake, kus kunagi Romeo ja Julia oma õnnetut armastuslugu läbi elasid ning Eurovisooni loost väidetavalt sinna ärakadumine imelihtne olema peaks (Lost in Verona). No ära me sinna keegi ei kadunud, aga linn on külastamist väärt ja oma viimase päeva õhtupooliku me sinna ka jätsime. Tore, et projekti viimane kohtumine on jällegi Itaalias, siis saab siia uuesti tagasi tulla. Tõenäoliselt jätkame For.Ma kooliga ka õpilaste praktikaprojektis koostööd, sest väike sõbralik Mantova oleks päris õige koht meie teenindus-ja kokapraktikate läbiviimiseks.
0 Comments
Leave a Reply. |
Külastasime juuksurite, iluteenindajate ja kokkade tunde ning nautisime ka kokaõpilaste valmistatud suupistelauda. Itaalias alustatakse kutseõppega juba 14 aastaselt ning meie silmis tundusid osad teenindajad päris lapseohtu.
Pärast lõunapausi kuulasime sisukaid ettekandeid töötukassa meetmetest ja riiklikest eriprojektidest asüülitaotlejate ja pagulaste elu kergendamiseks.
Kui töö esimeseks päevaks tehtud sai viisid kohalikud vastuvõtjad meid kultuurituurile. Esmalt külastasime Palazio Te'd, mis osutus kauniks 16-sajandi paleeks, rajatud armastusest. Meie giid rääkis meile põnevatest seostest palee seinu katvatelt freskodelt, kus leida võis erinevaid sümboleid antiikrooma aegsest hedonistlikust elunautimisest.
Linnaekskursioon jätkus Mantova vanalinnas ajalooliste kirikutega tutvudes. Ilm oli väga ootuspärane, sest juba Hollandis kimbutas AdELe seltskonda sajud ja tormituuled ning paraku ei saanud me jahedast vihmasest ilmast mööda ka Itaalias.
AdELe tervitusõhtusöök oli itaallaslikult külluslik ning saime tutvust teha nii polenta, mereandide, spagettide, ravioolide ja juustuvalikuga. Eelroogadele eelnes rikkalik buffeevalik, mis oli mõeldud isutekitamiseks. Tavaolukorras oleks sellest piisanud terveks õhtusöögiks. Ning ei saa salata, laualt ei puudunud ka kohalik Lombardia piirkonna vein.
Reisipäev
|